Ainult minevik on surematu. - Delmore Schwartz

18 paeva parast soidan ma autos, kus on vahemalt 2 suurt kohvrit, suur kasipagas + kusnti porfoolio. Istun seal ja raagin asjadest, millele praegu moeldagi ei oska... Ma soidan lennujaama, et jouda lennukile, mis viib mu Koju!

Ja kui ma juba lennukis istun ja vaatan korgelt alla, naen voib-olla viimast korda lahte, neid maju, neid teid millel soitsin ja neid San Francisco tanavaid millel kondisin. Aga tegelikult see ei loe, sest ma tulen koju. :P

Peale 11tundi lennukis ja monda tundi Frankfurti lennujaamas naen ma jalle Triinu (jeii3x). Ja siis ja siis ja siis 2ja poole tunnine lend ja ma olengi kodus... Tallinna lennujaamas kust ma 365 paeva eest ara laksin.

Nii palju on muutunud. Koik on muutnud. Mina olen muutunud. Merle ja Marko on uhked lapsevanemad. Korter, mis oli meie pere oma, on nuud saanud uue pere, mis on ikka meie pere aga siiski ka mitte. Tglt Madis on ikka sama (moned asjad lihtsalt peavad ju samaks jaama). Koik sobrad on jumal teab kus (v.a. Triin, mu saatuse kaaslane). Maria hakkab varsti autosid lohkuma. jne jne jne.

Ara tulles jai mulle kuidagi mulje, et kui ma koiki teid ei nae, jaab teie elu seisma. Aga nii ei lainud ja koju joudes leian ma eest hoopis midagi muud kui maha jatsin. Minu jaoks on see ebaaus aga ma tean, et tegin ise otsuseid ja ei saa muuta midagi.

Ja pealegi, ma ei saa loota teistelt seda, mis minuga ei juhtunud. Minu elu ei seisnud. :)

Igatsen teid koiki ja varsti naeme.

Moodunud on 347 paeva!

(345 paeva on moodunud minu piinlikust peost!! Teeme uue)

Nii, joudsin lopuks oma viimaselt ja koige hullemalt puhkuselt ka tagasi. Nimelt neile, kes veel ei tea kus tapselt kaisin, siis voite kaardipealt Kariibid ules otsida ja kui hasti vaadata leiab ka vaikese paradiisi Puerto Rico ules. :)

Nuud aga annan "kiire" ulevaate sellest porgulikust reisist!

Alustan siis sellest kui olime kolmekesi, Piroska, Patty ja mina, Patricia juures ja panime veel viimaseid asju kokku. Igauhel oli oma suur pagas (Piroska puhul suur tahendab hiiglaslik) + carry-on ja + veel uks vaike kohver mis oli hommikusoogi helbeid ja muslisnakke tais. Kohvritesse oli topitud ka veel moned alus madratsid, magamiskotis, telk ja minu lisa carry-on oli vaike pakitud magamiskott.

Lopuks joudis ka Milagros kohale ja viis meid lennujaama. Auto oli meie asju tais tuubitud aga lennujaama me joudsime. Votsime siis oma elamise kaasa ja jooksime ckeck in'i tegema, see mees, kes meiega seal jamas oli age!!! Ta isegi teadis kus Eesti asub! Peale pikka lobisemist ja kohvite kaalumist saime lopuks ootama ja ma suutsin ennast jalle koikide ees alandada... Viskasin magamiskoti maha ja istusin suure hooga sinna peale niiet see tegi sellist haalt nagu oleksin just hullema peeru maha pannud!!! Jargmised 10 minti olime koik lennujaama porandal maas ja naersime (mina muidugi naost punane ma kardan). Lend aga lukkus aina edasi ja edasi kui lopuks oli meil kuri kahtlus, et jargmisest lennust, mis Chicagost Miamisse pidi minema, jaame kull maha... Kujutasime juba ette kuidas AA maksab meile head pappi niiet edaspidi saame lennata ariklassis... Aga osavad nagu me oleme, 5 minutiga joudsime lennukeid vahetada kull.

Nii palju siis lennukitest ja lennujaamadest. Lopuks kui San Juani maandusime palvetasime, et pagas kaduma ei ole lainud, kaua ootasime ja vaatasime, aga onnelikult olid koik asjad ikka kohale joudnud. Lennujaamast valja astudes oli tore ullatus- vihma kallas aga ohk oli nii kuum, et hingata ei saanud. MONNA. (aa unustasin mainida, et saime sinna odavat piletid kuna juuni on tormi ja vihma hooaeg puerto ricos. )

Lopuks saime rendi kohast oma auto ka katte ja puhkus vois alata!!!

Esimene peatus oli Luquillo laagriplats kuhu panime oma telgi ules ja tegime olemise koduseks. Ja kuna laager oli kohe mere aares kaisime ka kohe ujumas ning jargmise paeva plaani tegemas. Oo telgis oli valjakannatamatu. Kuum ja ohku ei olnud. Hommikuks kleepusime monusalt (lihtsalt, et aru saaksite kui kuum seal oli), duzzid olid ka tuksis. Oojeee.

Igastahes, peale vaikest hommikusooki hakkasime kaarti uurima ja motlema, kuidas El Yunque vihmametsa jouda. Siiamaani jaab suu lahti kui motlen nendele koskedele, taimedele ja troopilisele vihamle, mida seal koguaeg kallas. (y) Lihtsalt liiga hea. Ohtul sai jalle ujumad kaija, seekord siis "Seitsme Hooaja" rannas, ma loodan, et tolgitakse nii.

Peale jarjekordset tapvat ood, kihutasime sadamasse, et Culebra saarele minna, aga paraku jaime praamist maha ja muutsime plaane ning laksime hoopid Vieques'e saarele, mis on koige suurem Puerto Rico saar (siiski vaiksem kui Puerto rico). Sealt leidsime vaikese paradiisi. Koik oli just nagu muud maailma polekski olemas. Koik oli nii lihtne ja inimesed roomsad. Sealt leidsin Puerto Rico koige ilusama ranna, koige sinisema veega ja koige valgema liivaga- Punase Ranna. Ja kohalike abiga, kes lahkelt palmi otsa ronisid ja meile kookoseid alla viskasid, saime ka kookose piima juua.

***Nuud tuleb puhkuse huvitavaim osa. Nimelt kui kella 8 aeg ohtul tagasi laagrisse joudsime ja autos millegi ule vaidlesime, kolas kellegi poolt lause:"Kuulge, meie telk on kadunud!!!" Jep, meie telk oligi kadunud. Keegi oli paevajooksul meie telgi koos koige mis seal sees oli kaasa votnud + meigi tarbed ja Patty rinnahoidja :D:D. Laksime siis pea varava juurde larmi looma, et kuidas see voimalik on. Me maksame igapaev, ja nemad ei suuda isegi meie telgil silma peal hoida. 2 minutiga oli ka politsei kohal. Muidugi raagiti hispaania keeles, mis ajas meid Pirkoga narvi. Ja te ju teate milline mina olen kui narvi lahen, niiet politsei ja kohalik turva kuulis, mis ma asjast arvan. Peale tunniajast vaidlust ja jama ajamist ei tahtnud keegi isegi telgi kohta kontrollida. Jobud. Politsei andis meile uhe odava Motelli aadressi ja utles, et me mingu sinna. Korjasime siis oma alles jaanud asjad kokku ja kuulsime teiste telkijate kaest, et kella 4-5 aeg oli meie telk veel seal. Siis poristas oma motikaga kohale turva ja utles, et kui tema 12 ajal ringi soitis oli telk juba kadunud??? Midagi ei klapi, ja vaike kahtluse uss puges sisse!!!
Kui varavateni jalle joudime utles turva, et kontrollib nuud koiki autosid, et akki leiavad meie asjad ules. Utlesime, et tore ja soitsime minema, aga mone aja parast keerasime otsa ringi kuna turva ei huvitunud isegi kuidas meie asjad valja nagid... mida ta siis kontrollib?? Kahtlus laks suuremaks!

Igastahes, kui lopuks joudsime oma Motelli "Las Palmas" tuli valja, et tegemist on motelliga, kuhu inimesed lahevad kahekesi (3 voi rohkem ei ole lubatud) max 7h, et "omi asju" ajada. Niiet uhesonaga meid saadeti seksmotelli. :) Aga peale pikka vingumist ja palumist saime omale seal toa ja nurusime isegi 1 lisa tunni. Ruum oli vaga huvitav. Sinised tuled, peeglid igal pool, prussakas jooksid porandal ja mingi vaga vaga kahtlane tool, mingi asja ajamiseks oli toa nurgas. :) Nalja sai.

Jargmine hommik laksime kohe laagriplatsile tagasi aga mingeid asjapulki seal ei olnud ja oodata ka ei viitsinud, laksime jalle sadamasse ja see kord Culebra saarele, kus on Flamenco Rand, mis maailma ilusamaite randade nimistus 2 kohal vist! Pole kindel. Jarjekordne vaike paradiis. Ma lihtsalt armastava Kariibi merd, vesi on sinisem kui taevas ja liiv valgem kui lumi.

Sama ohtu moosisime ennast jalle samasse motelli ja saime isegi loa seal 10h olla. See kord saime natuke parema toa. Vahemalt seda kahtlast masin-tooli polnud nurgas.

Kolmapaeva hommikul laksime jalle laagrisse ja ootsaime asjapulki, kuna mingi kahjutasu pidime ju saama. lopuks kirjutasime kaebuse tootajate kohta ja meid vaadati imelikult kui utlesime, et politsei utles, et avaldust ei tasu kirjutada. Eks me siis laksime edasi politseijaoskonda, kus veetsime umbes terve paeva ja politsei-onu utles, et laager peab meie asjad kinni maksma... Niisiis laksime jalle laagrisse ja nad olid meile saare teises otsas oobimise organiseerinud, kuna pidime niikuinii lounasse liikuma see paev. Aga aga aga, kui Arroyosse joudsime, tuli valja, et ei organiseeritud meile midagi, ja jalle olime lageda taeva all! Soitsime siis edasi Ponce ja leidsime armsa hotelli, kuhu jaime ooseks. Parkisime auto ara ja laksime tuttu.

Hommikul kui arkasime pirkoga, andis patty meile edasi "hea" uudise. Saime parkimistrahvi!!! :) Kuna olime parkinud vigaste parkimiskohale. Laksime siis tagasi, tegime pilte jne jne kuna teeserv ei olnud sinine ja mark oli puutaga. Lopuks saadeti meid kohtusse, kuna me tahtsime vaidlsutada, aga kuna kohtupaev oleks olnud tuleval nadalal loobusime ja maksima oma trahvi ara :) taitsa taitsa tore. (Ja paar paeva hiljem avastasime, et Piroska unustas oma tennised keset teed, kuna ta vahetas pukse ja tostis tennised korraks valja, ja sinna need jaidki).

Ma arvan, et ponevam osa puhkusest sai nuud raagitud. Ma ei hakka koiki neid liiklus rikkumisi mainima, mida Patty korraldas.

Ma nuud tuttu. Lopiks saab jalle korralikult omas voodis magada!!!

3 nadalat veel. sauki kallin.

Nii, Triin laks umbes nadala eest ara aga kuna ma ei viisti kirjutada, mis me koik tegime, siis lihtsalt minge Triinu blogisse ja lugege sealt. :P

:D Lihtsalt ei viitsi koike korrata.
Niikuinii pean hakkama pikalt raakima oma Puerto Rico reisist kui tagasi jouan.

Niiet, Hasta Pronto Mis Amgos.

Tana ma siia printisin oma lennupiletide paberid valja... pean veel ainult perelt allkirjad saama ja siis panen paberid teele... Kojusoit on lahemale joudmas.!

Mida siis veel uut on?? Suurt ei midagi. 1 puhkuse nadal on veel jaanud ja selle veedan Puerto Ricos koos sobrannadega (Patty ja Piroska)

Aa, kuna ma hakkan koju tulema ja me juba raagime kuidas minu arasaatmis pidu jne jne teha, siis Melina teeb siin ikka draamat. Keeldub asju tegemast kuni ma utlen, et ma ei lahe (mida ma muidugi ei utle, pole motet ju valetada). Meil on koguaeg pikad seletamis sessioonid, kus seletame, miks ma pean koju minema ja, et me ikka kaime uksteisel kulas ja saadame kirju jne jne.

Eks ta raske ole aga saab hakkama.

Ei joua ara oodata millal oma 1 pliksi naen - Carmen ja Kassu! Aga ma arvatavasti jouan koju nadala sees, niiet ma ikka loodan, et keegigi tuleb lennujaama vastu :D Paris lahe oleks bussiga koju soita peale aastat Ameerikas. :P:P

Aa, btw, Reggaeton Rocks My World!!!

Ja vaadake, et siis mulle ikka makaroni salatit ja grillkana pakute!

Bye bye Birdies!

Mis ma ikka muud oskan algatuseks oelda kui PARADIIS! Just see Uruguai ongi, vaike paradiis Louna-Ameerikas. Inimesed, autod, majad, ookean ja liivarannad.

Tegelikult, ei olegi ta Eestist vaga palju erinev, lihtsalt soojem ja inimesed rohkem praetud. Ainult iga 20's inimene oli sama luik kui mina. :D Vahemalt paar esimest paeva, sest ma kukkusin ka ennast kohe praadima, et mitte koguaeg selle massi seest valja paista. Ikka eest ja tagant ja kuljed ja siis jalle ainult jalgu ja siis jne jne jne. Monus oli. Pisut liiga kuum voib-olla.

Lennureis oli koige jubedam kogu asju juures. Sinna ja tagasi ja kokku 5 lennukiga. Jube. Magamine lennujaama porandal ja kuidagi kronksus pinkide peal. Lennukid topitakse nii tais, et istud koguaeg jalad loua all voi poldes surutud ees istuja istmesse. San Francisco - Miami 8h, Miami - Montevideo 9h ja tagasi Montevideo - Buenos Aires 20min, Buenos Aires - Miami 9h ja jalle SF'i 8h.

Niipalju siis lendamisest ja lennukitest. Nuud juba Uruguaist ja kuidas seal laks. Kui kohale joudsime ja oma kohvreid ja Junit (koer) laksime ara tooma, saime suure ullatuse osalisteks. Junil oli lennu ajal koht lahti lainud ja ta oli kogu oma puuri tais kakanud... Kujutate seda haisu ette. :D Koik kes oma kohvritele jargi tulid said seda monusat aroomi tunda ja seal 20 minti seista, et kohver katte saada. :D Aga meie pidime temaga uhes autos Noela venna majja soitma... Seal saime teda juba pesta ja Noela ema spinati kooke suua. Ahjaa, Irma (Noela ema) raakis terve aja minuga hispaania keeles ja ma muidugi viisakalt naeratasid ja noogutasin isegi kui koik tundus hullem kui vene keele tunnis. :D Kolmandal paeval hakkasin juba asjadest aru saama ja sain isegi ise midagi oelda ja kaasa raakida. (y)

Kui Punta del Estesse joudsime ja lopuks kohvrid ja kotid maha saime panna laks tuju paremaks. Paike paistis ja ookean sulpsas selja taga... mmm. Iga ohtu kaisin Juniga rannas jalutamas. Lihtsalt liiga hea. Paevaaeg pikutasime, kas tagahoovis, ujusime bassus, soitsime ringi voi vedelesime rannas koos koikide inimkakajunnidega (nad olid paikesest lihtsalt nii pruunid ja krimpsus...) Ja muidugi oli age inimesi vaadata. Mingid jube suured ja jube vanad tadid jalutasid mooda ja me Noelaga vaikselt kommenteerisime neid, aga saime zoki kui nad meist juba mooda olid lainud... NAD KANDSID STRINGE!!! !!! !!! No kas keegi kujutaks sellist asja Eestis ette, isegi mina ei kannaks neid rannas...

Ja nii mu paevad moodusid. Paike, paevitamine ja ujumine.

Tagasi tuled oli vaikese trikiga. Kuna minu piletid osteti hiljem, siis tuli valja, et Dimitris ostis piletid hoopis jargmisele paevale. Me muidugi puudsime mind saada samale lennule aga ei onnestunud, niiet ma siis olin uhe paeva Noela venna juures. Aga nad olid agedad niiet.

Lopuks olin jalle SF'i lennujaamas ja tagasi argipaevas... Jama lugu aga kunagi jalle, kuna (see on saladus niiet arge kellelegi raakiga) Noela tahab tagasi Uruguaisse kolida... Ma toesti loodan, et ta teeb seda, kuna siin on nii nome lihtsalt. Ta ainult tootab ja tootab ja koik kasutavad teda ara kuna ta on alati nous koike tegema... N O M E . Ma loodan, et ta laheb tagasi koju ja saab lopuks natuke puhata.

Igastahes, ma pean nuud Tsirkusesse minema. Kallistan koiki, kes vastu kallistavad.