Saturday, June 14, 2008
18 paeva parast soidan ma autos, kus on vahemalt 2 suurt kohvrit, suur kasipagas + kusnti porfoolio. Istun seal ja raagin asjadest, millele praegu moeldagi ei oska... Ma soidan lennujaama, et jouda lennukile, mis viib mu Koju!
Ja kui ma juba lennukis istun ja vaatan korgelt alla, naen voib-olla viimast korda lahte, neid maju, neid teid millel soitsin ja neid San Francisco tanavaid millel kondisin. Aga tegelikult see ei loe, sest ma tulen koju. :P
Peale 11tundi lennukis ja monda tundi Frankfurti lennujaamas naen ma jalle Triinu (jeii3x). Ja siis ja siis ja siis 2ja poole tunnine lend ja ma olengi kodus... Tallinna lennujaamas kust ma 365 paeva eest ara laksin.
Nii palju on muutunud. Koik on muutnud. Mina olen muutunud. Merle ja Marko on uhked lapsevanemad. Korter, mis oli meie pere oma, on nuud saanud uue pere, mis on ikka meie pere aga siiski ka mitte. Tglt Madis on ikka sama (moned asjad lihtsalt peavad ju samaks jaama). Koik sobrad on jumal teab kus (v.a. Triin, mu saatuse kaaslane). Maria hakkab varsti autosid lohkuma. jne jne jne.
Ara tulles jai mulle kuidagi mulje, et kui ma koiki teid ei nae, jaab teie elu seisma. Aga nii ei lainud ja koju joudes leian ma eest hoopis midagi muud kui maha jatsin. Minu jaoks on see ebaaus aga ma tean, et tegin ise otsuseid ja ei saa muuta midagi.
Ja pealegi, ma ei saa loota teistelt seda, mis minuga ei juhtunud. Minu elu ei seisnud. :)
Igatsen teid koiki ja varsti naeme.
Moodunud on 347 paeva!
(345 paeva on moodunud minu piinlikust peost!! Teeme uue)
