Ainult minevik on surematu. - Delmore Schwartz

7:30 Ajan ennast suure vaevaga pusti ja teen korda (e. panen juuksed patsi ja pesen hambad)
8:00 Rooman trepist ules ja soon hommikust (kaneeli rostsai ja tavaline rostsai, jaateega)
8:25 Votan ratta ja Soidan paar tanavat kuni Santa Rita'ni, kus elab Patricia.
9:00 Mina, Yumi ja Patricia jooskeme rongi peale ja soidame San Jose'sse.
9:30 Istume San Jose rongijaamas ja uurime kaarti, et teada saada kuidas ikkagi Santa Cruz'i saab.
9:45 Korjame oma asjad kokku ja istume oue murule, et oodata Pati sobrannat, kelle autoga me SC'i pidime minema.
10:00 Ootame...
10:30 Ikka ootame...
11:00 Midagi pole muutunud...
11:25 Lopuks leidis Jari rongijaama ules ja saime teele asuda (Jari suudaks Noonus ka ara eksida, tal puudub igasugune suunataju)
12:30 Jouame lopuks SC'i. Istusime ummikus ja ekslesime SC'is ringi, kuna Jari ei kuulanud absull instruktsioone ja eksitas meid jalle ara.
13:00 Soime kohud tais ja ostsime paevapileti lobustusparki.
*** enam pole kellast aimugi***
Soitsime 5 erineva karuselliga. Uks hullem kui teine aga koik suureparased.
1) Esimesel pidin peaaegu puksid tais laskma. See et sind tais hooga taevasse tommatakse ei ole midagi selle korval, kui sa tais hooga alla tuled. Vat siis karjud niiet tilgad puksis.
2) Vaikesed Ameerikamaed. See oli oudne, iga 2 sekundi tagant on sul tunne, et rong paneb roobastelt maha, kuna soidad peaaegu pea alaspidi. (haal oli selleks ajaks juba suht ara)
3) Suured Ameerikamaed! Jeii see oli FUN. Ja seal kaisime 2 korda kuna see oli kordamist vaart.
4) Mingi Twister voi midagi sellist. Peale seda kui sellelt maha tuled, on haal taiesti ara, kuna pea alaspidi taeva all keerutada ei ole naljaasi... Lihtsalt lased haalepealad valla.
5) Vee Ameerikamaed. Minnes oled kuiv, tulles labimarg, aga nalja saab. :)
***kell hakkab selginema***
17:00 Ostame jaatised ja hakkame auto poole jalutama.
17:15 Paneme autole haaled sisse ja hakkame kodu poole soitma.
17:45 Soidab Jari oigest reast valja ja me paneme San Jose'st mooda... Soidame mooda kiirteed edasi ja jargmisest valjasoidust valja.
18:00 Jaime oma rongist maha ja oleme taiesti eksinud. Kellegil polnud aimugi, kus me olime ja kust poolt tulime.
18:15 Hakkab tekkima masendus.
18:20 Laksime ja ostsime maiustusi, et maha rahuneda. :) (hea vabandus kas pole??)
18:30 leitsime lopuks inimese, kes meile oige suuna katte naitas.
18:50 Joudsime rongijaama tagasi ja jatsime Jariga huvasti (loodan, et ta joudis ikka koju)
19:00 Huppasime rongile, et koju porutada.
19:30 peale pikka vestlust sellest kuidas au pair olla on ja mida me teeme ja kust parit oleme, joudsime lopuks koju....
*** !!! Inimesed teavad, kus Eesti asub !!! ***
Kui ma utlesin et olen Eestist parit, laksid naod naerule ja kuulsin kui tore ikka Eesti on ja kui sobralikud eestlased ikka on. Eestit teatakse kui toredat kohta.

Hea kull, head ood.

Mis on elul viga kui sul on bassein tagahoovis. Paned ujumisriided selga ja huppab basseini, ahh, mis elul viga.

Tegelikult on elul ikka viga kull kui sa pead basseini juures koguaeg silmad lahti hoidma, valtimaks, et keegi sind ootamatult sisse lukkaks. minuga juhtus see 5 korda - siiani vahemalt. Ja aasta on veel pikk eest niiet ma pakun, et leian ennast riietega basseinist umbes 500 korda. Armsad lapsed, kas pole? ... Hingad varsket ohku, jalutad niisamaa ja siis korraga naed maailma labi vee. Esimese ehmatusega tombad kopsud vett tais, hakkad rabelema, siis sulitad vee valja ja toused vihasena pinnale. Jargmiseks vaatad neile kuradikestele otsa ja hakkad naerma, nad seisavad seal ja vaatavad sind oma ingli nagudega... kuidas sa saad vihane olla?

See on juhtunud juba 5 korda ja inimene ikka ei opi. Ikka ja jalle lahed sa basseini juurde istuma ja paikest nautima ( mida siin kullaga on). Inimesed naeratavad ja naudivad elu, mida paraku paljud eestlased ei oska. Tunnen kaasa, mina alles opin kuidas elu natutida aga loodetavasti saab see aastaga selgeks.

Sooja paikest ka Eestisse. Kallistan neid, kes kallid. :)
(*)

Pikk lennureis, pikk piin.
Tln-Arl oli normaalne. 1 tunnike istumist.
Arl-NY, see oli midagi muud. 8 tundi istumist, soomist, joomist ja teleka vaatamist (kodus poleks mul selle vastu midagi)

Kogu reisi juures oli 1 hea asi! Groonimaa. Kes pole seda sealt ulevalt nainud ei kujuta ettegi kui ilus see on. See on asi mida inimesed peaksid tahtma naha. See oli imeline, need maed, see lumi ja kulmunud veekogud, need pilved, mis joonistasid varje lumele. Sinna tahaks tagasi.

NY oli ka muidugi omamoodi elamus. Koik need inimesed, autod ja pilvelohkujad. NY on linn, kus on hea kaija aga mitte elada. Tempo on liiga kiire ja narviline. Vahemalt minu jaoks. Aga poed ja kohvikud- super. Seal peaks igauks, kas voi korra elu jooksul, ara kaima.

American Dream.